Fakamaau
8:22-28; Teutalon 7:16; 1 Samiuela 8:7; 10:19; 12:12; Saame 25:13; 37:25,28;
106:39
Fakamaau 8:22-28
"22Pea lea ‘a e kakai ‘Isileli kia Kitione, Pule koe kiate kimautolu, ‘a koe, mo ho foha, mo e foha ‘o ho foha; he kuo ke huhu‘i kimautolu mei he nima ‘o Mitiani.
23Pea lea ‘a Kitione kiate kinautolu, ‘E ‘ikai te u pule kiate kimoutolu ‘e au, pea ‘e ‘ikai pule ‘a hoku foha kiate kimoutolu: ko Sihova pē ‘e pule kiate kimoutolu. 24Pea pehē ‘e Kitione kiate kinautolu, ‘Oku ai ‘eku kole kiate kimoutolu, ke mou takitaha tuku mai ‘a e hau telinga na‘e ma‘u ‘i he vete; (he na‘a nau teunga koula, koe‘uhi ko e kau ‘Isime‘eli kinautolu).
25Pea na‘a nau tali, Te mau mātu‘aki fie ‘atu pē. Pea na‘a nau folahi ha pulupulu, pea nau lī ki ai takitaha ‘a e hau telinga na‘e ‘i he‘ene vete. 26Pea tā ko e mamafa ‘o e ngaahi hau koula kuo ne kole ko e sikeli koula ‘e taha afe mā fitungeau: tukukehe ‘a e fanga ki‘i māhina-kalipa, mo e ngaahi teunga tāupe, mo e ngaahi kofu kulokula na‘e kofu ‘aki ‘a e ongo Tu‘i Mitiani, pea tukukehe ‘a e ngaahi kahoa na‘e ‘i he kia ‘o ‘enau fanga kāmeli. 27Pea ngaohi ‘aki ia ‘e Kitione ha ‘ēfoti, ‘o ne tuku ‘i hono kolo, ‘i ‘Ōfila; pea na‘e tango ki ai ‘a ha‘a ‘Isileli kātoa: pea na‘e hoko ia ko e tauhele kia Kitione mo hono fāmili.
28Ko ia na‘e vaivai ‘a Mitiani ‘i he ‘ao ‘o ha‘a ‘Isileli, pea na‘e ‘ikai te nau toe hiki hake honau ‘ulu. Pea na‘e nonga ‘a e fonua ‘o fāngofulu ta‘u, ‘i he kuonga ‘o Kitione."
Fakamaau 8:23 “Pea lea ʻa Kitione kiate
kinautolu. ʻE ʻikai te u pule kiate kimoutolu ʻe au, pea ʻe ʻikai pule ʻa hoku
foha kiate kimoutolu. Ko Sihova pe ʻe pule kiate kimoutolu”. Naʻe
fakafisingaʻi ʻe Kitione ʻa e puleʻanga ʻa ē naʻe ʻoange kiate ia ʻe he kakaí.
He naʻe fuʻu fiemaʻu ia he ko e lava meʻa lahi pea ʻokú ne maʻu ʻa e ngaahi
fakaʻilonga hā mai ʻa e lotolotonga ʻo e ʻOtuá, pea ʻoku totonu ke ʻiate ia ʻenau
ngaahi meʻa, pea ke ne puleʻi ʻa e meʻa kotoa. Pea kiate kitautolu ʻi heni, ke
tau fakakaukau ki he ʻEiki ko Sisuú ʻi heʻene fakahaofi kitautolu mei he ngaahi
nima hotau ngaahi filí, ʻa hotau ngaahi fili fakalaumalie, ko e kovi tahá mo e
fakatuʻutamaki taha ia, pea ko ia aí ʻoku feʻunga pea ʻoku totonu ke ne puleʻi
kitautolu. Naʻe anga fēfē ʻe tau lava ke ne hoko ko e tokotaha pule lelei ange
he ʻokú ne maʻu ʻa e lahi ʻo e manako ʻi Hevani, pea mo e lahi ʻo ʻEne angaʻofa
ki he māmani ko ení. He ʻoku tau hao, pea ke tau tauhi kiate ia taʻe ʻi ai ha
manavahē (Lk 1:74,75). Naʻe fakalangilangiʻi ʻa Kitione pea fakafisi ki ai. Ko
e hā ʻa e meʻa naʻe fai naʻá ne palani ke tauhi kinautolu ʻo ʻikai ke puleʻi
kinautolu ke ngaohi ʻa ʻIsileli ke hao mo fiefia ʻo ʻikai ko e ngaohi ʻoʻona ke
lahi pe langilangi. Naʻá ne fakakaukau ko e langilangi ʻo e ngāue lelei ʻoku feʻunga
ia mo e kotoa ʻo ʻene ngaahi ngāué, ko ia naʻe ʻikai ke ne fiemaʻu ke fakapaleʻi
ia ʻaki ʻa e langilangi ʻoku mole ka ko e lahitaha kiate ia, ke ne hoko ko e
faifekau. Ke ne fakahaaʻi ai hono moʻoni mo e fakamatala lahi kuo ne maʻu ki he
puleʻanga ʻo e ʻOtuá. ʻOku ʻikai ko e tangata lelei ke lava pe ʻo fiefia ʻaki
ha langilangi kuo fai kiate ia, he ʻoku totonu ia ke ne makehe ki he ʻOtuá. Naʻe
loto ʻa Kitione ke ʻai ha fakamanatu ʻo e ikuna naʻe faí ʻaki ʻa e ʻefoti naʻe
ngaohi mei he ngaahi hau telinga naʻe maʻu mei he koloa vete, pea ko e taumuʻa
lelei ia ke fakamanatu ʻa e ikuna naʻe fai ʻe he ʻOtuá ʻi hono fakamaauʻi ʻo e
fonuá. Naʻe ʻave ʻe Kitione ʻa e ʻefoti ki hono kolo, ki Ofila. Pea naʻe hoko
ia ko e tauhele kia Kitione he ko e koloa ʻo e vete naʻe ʻi hono fale, ʻo ne
tohoaki ki he angahala, ʻokú ne fakamoʻoni ki he ʻauha ʻa e fāmili, ʻi hono fafanga e holi ʻoe
mata, pea faʻu ai pe ʻa e ʻafungi ʻo e moʻui, kaeʻumaʻā holi ʻa e kakano, hoko
ia ko e meʻa fakamā ʻi hono faka-toliʻa. ʻOku taau mo kitautolu ke tau ako
moʻui ke lahi ʻia Kalaisi, ke mahino ʻetau kaungā pekia mo Ia mo kaungā toetuʻu
kihe maʻoniʻoni (Lm 6:6,7)
No comments:
Post a Comment