Siosiua
8:30-32; ʻEkis.
20:25; Teut. 27:6-8
Siosiua 8:30-32
"30‘I he taimi ko ia na‘e fokotu‘u ‘e Siosiua ha ‘ōlita kia Sihova ko e ‘Otua ‘o ‘Isileli ‘i he mo‘unga ko ‘Ēpale, 31‘o hangē ko e tu‘utu‘uni na‘e fai ki ha‘a ‘Isileli ‘e Mōsese ko e Sevāniti ‘a Sihova, ‘o hangē ko ia na‘e tu‘u ‘i he tohi lao ‘a Mōsese, ko e ‘ōlita maka tekanoa, ‘a ia kuo te‘eki ke apo ‘e ha tangata ha ukamea ki ai: pea na‘a nau feia ai ha ngaahi feilaulau-mōifua kia Sihova, ‘o nau tāmate‘i mo e ngaahi feilaulau-‘ofa. 32Pea na‘a ne tohi ‘i he potu ko ia ‘i he ngaahi maka ‘a e tatau ‘o e lao ‘a Mōsese, ‘a ia na‘a ne tohi ‘i he ‘ao ‘o e kakai ‘Isileli"
Siosi 8:30 “ʻI he taimi ko ia naʻe
fokotuʻu ʻe Siosiua ha ʻolita kia Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIsilelí ʻi he moʻunga
ko ʻEpale”. ʻI he moʻunga ko ʻEpale ʻoku ʻai ia ʻi heni pea ʻia Teut 11:29 ;
27:4,13. Ko ʻEpale mo e moʻunga ko Kelisimi ʻi he tafaʻaki ki he tongá. Pea ko
e ongo moʻungá ni ʻa ʻEpale mo Kelisimi naʻe ngāueʻaki kinaua, ke ʻai ai ʻa e
monū mo e mala, ʻi he taimi naʻe haʻu ai ʻa ʻIsileli ki he fonuá. Naʻe mahino pē
ko Ipale naʻe ʻai ki ai ʻa e ngaahi mala (Teut 11:29) pea ko ʻeni ia kuo ʻai ia
ʻo fokotuʻu ai ʻa e ʻolita, pea naʻe ʻikai ke ngaohi ʻaki ha maka kuo tā ʻaki
ha meʻa masila he te ne hanga ʻe ia ʻo fakalieliaʻi ʻa e ʻolita ʻo Sihová (Eki
20:25). Ko hono langa ʻa e ʻolitá ni ke maluʻi ʻa
e kakaí mei he lotu ʻi he ngaahi ʻolita ʻo e kau tauhi ʻaitolí pe ko ʻenau lotu
ki he meʻa kuo ngaohi ʻe he kau tufungá ia, kae tuku ʻa e ʻOtuá ia ʻoku ʻAʻana ʻa
e ngāue ʻi hono fuʻu mafai lahi mo kafakafa. Ko e fakamolumaluʻi ko eni ʻo e
lotu kia Sihová ʻoku haʻu ia mei he hisitolia ʻo e lotolotonga ʻo e taú. Kuopau
heʻikai ke tau fakakaukau ke toloi ʻa e kovinanite mo e ʻOtuá, lolotonga ʻoku
tau nofo māmaní, pea kuopau heʻikai ha ngāue ke ne taʻofi kitautolu mei hono
muimuiʻi ʻa e meʻa pe ʻe taha, ʻoku fiemaʻu. Ko e founga pe ʻoku taau, ke
kamata mo e ʻOtua (Mt 6:33). Ke “kumi ʻuluaki ki hono puleʻanga mo ʻEne maʻoniʻoní”
ʻo ʻuhinga, ke tafoki ki he ʻOtuá, ko ia ʻa e ʻuluaki tokoni ke ne fakafonu hoʻo
fakakaukau ʻaki ʻEne ngaahi fiemaʻu, mo toʻo ʻEne moʻuí maʻa hoʻo palani ia pea
ke tauhi mo talangofua kiate ia ʻi he meʻa kotoa pē. Ko e hā ʻa e meʻa ʻoku
mahuʻinga moʻoni kiate koe? Ko e ngaahi meʻa ʻoku haʻu kiate koé ʻoku nau
feteketekeʻi, ko e hā ʻa e meʻa ʻe ʻuluaki. Ko e meʻa ʻe vave ʻene hoko ʻo mahuʻinga
kiate koé ʻo kapau heʻikai te ke longomoʻui ke ke fili, ke ʻoange ki he ʻOtuá ʻa
e tuʻunga fika ʻuluaki ʻi he ʻelia kotoa pe ʻo hoʻo moʻuí. Naʻe pehē ʻa hono langa ʻo e ʻolitá ke ʻoua naʻa
toe fika ʻuluaki ha meʻa ʻo e fonua ʻo e talaʻofá, ka ko e ʻOtuá pē. Pea kia
kitautolu lolotongá ʻoku ʻikai ha toe meʻa ka ko Kalaisi, pea mo ʻEne moʻui foʻoú.
ʻOkatopa Falaite 6 Sios. 8:33-35, Teut
No comments:
Post a Comment